Poks Terves kehas terve vaim
Avaleht Poks Meist Treeningud Teated Galerii Kontakt
Poks on spordiala, milles kaks sportlast sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise  poole lööke ning kasutavad enda kaitseks spetsiaalseid võtteid. Võidab võistleja, kes  suudab oma tehnilis-taktikalisi võimeid demonstreerides vastast kõige rohkem  tabada ning ise seejuures vastase lööke vältida. Võisteldakse nööridega piiratud  nelinurksel alal, mida nimetatakse poksiringiks.   Kaasaaegse poksi sünnimaa on  Inglismaa, kus poksiga tegelemist mainitakse juba  aastal 1681. Poksimist nimetati seejuures relvastamata enesekaitseks. 1867. a avaldas  Šotimaa aristokraat John Sholto Douglas Queensberry VII Markii nn „Queensberry  poksimäärused“, millest sai hiljem esimene amatöörpoksi võistlusmäärustik.  Queensberry reeglite järgi:  raundi pikkus oli 3 minutit ja vaheaeg raundide vahel 1 minut poksikinnaste kasutamine oli kohustuslik poksijad jagati kaalukategooriatesse poksiringi suurus oli kindlaks määratud keelatud oli maadlemine ja vastase peksmine vastu ringiposte abistajad said raundi vaheajal tulla ringi kui poksija oli nokauti löödud, tuli lugeda kümneni. Kui ta ei suutnud 10 sekundi jooksul püsti tõusta, loeti võitjaks teine võistleja poksijad pidid võistluste ajal kandma pehmeid jalanõusid, millel ei tohtinud olla teravaid naelu ega naaste. Need reeglid kehtivad tänapäevalgi, kuid sellele vaatamata toimub pidev reeglite  muutmine ja lihvimine. Alates 1992. a on olümpiastiili poksis kasutusel elektrooniline  punktide arvestamise süsteem, mis tähendab seda, et võistleja saab punkti, kui  samaaegselt kinnitavad seda mitu kohtunikku.  Maailma kõige tuntumad poksijad Cassius Clay ehk Muhammad Ali (USA) Raskekaalu olümpiavõitja 1960. a Raskekaalu maailmameister aastatel 1964–1967, 1974 ja 1978. Rocky Marciano (USA) Raskekaalu maailmameister aastatel 1952–1956. Tuntuim Eesti poksija Anton Raadik Allikas: Eesti Poksiliit
EST RUS ENG LAT EST RUS ENG LAT Poks